Raskuste tõstmisest tõenduspõhiselt

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti Tervislike töökohtade kampaania 2020–2022 teemaks on „Tervislikud töökohad vähendavad koormust“. 2019. aastal avaldatud „Uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete kolmandas uuringus (ESENER 3)“ leiti, et kolmveerand kõige sagedamini tuvastatud töötervishoiu ja tööohutuse riskitegureist on luu- ja lihaskonna vaevuste riskid: labakäe või käsivarre korduvliigutused, pikaajaline istumine, inimeste või raskuste tõstmine või teisaldamine.
 
Luu- ja lihaskonna vaevusi saab ennetada ja ohjata, selleks tuleb edendada ennetuskultuuri ning läheneda terviklikult, järgides põhimõtteid:
  • vältige riske;
  • võidelge riskidega tekkekohas;
  • kohandage töö üksikisikule;
  • kohanege tehnika arenguga;
  • asendage ohtlikud töömeetodid ohutute või vähem ohtlikega;
  • töötage välja ühtne ennetuspoliitika;
  • eelistage kollektiivseid meetmeid;
  • tagage töötajatele koolitus ja juhendamine.
Nüüd jõuame kohani, kus tõenduspõhiste soovituste ja töökohtade praktika suusad korralikult risti lähevad

Müüt vs fakt

Müüt nr 1: Alaseljavalu ennetamiseks peab tõstma sirge seljaga.
Tõenduspõhine fakt nr 1: Kumera seljaga tõstmine ei tekita alaseljavalu!

Müüt nr 2: Raskuste käsitsi teisaldamise koolitus töökohal vähendab seljatrauma riski.
Tõenduspõhine fakt nr 2: Raskuste käsitsi teisaldamise koolitus töökohal ei vähenda seljatrauma riski

Müüt nr 3: Selg on habras ning vigastused kerged tulema.
Tõenduspõhine fakt nr 3: Selg on tugev struktuur, selga tuleb kasutada mitmekesiselt. Uskumus, et selg on habras, võib valu hoopis suurendada! Sõnum peaks olema: „Seljavalu puhul jää aktiivseks ning usalda oma selga!“.  

Allikas: Slater jt 2019 (NB! Tähelepanu punktile 5)

Mis toimib?

Esimene samm teema käsitlemisel on põhjalik hindamine, et selgitada välja, milline on raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnev töökoormus. Hindamisinstrumente käsitlevat postitust saad lugeda siit, eraldi võiks tutvuda RAMP tööriistaga. Pärast hindamist tuleb paika panna meetmed ja sageli võivadki need olla seotud osade tööoperatsioonide automatiseerimisega või tööülesannete ümberkorraldamisega, et vähendada liigset koormust. 
 
Peamine probleem tekib siis, kui kehaline töökoormus on töötaja jaoks liiga suur, kehalise aktiivsuse paradoksist saad lugeda siit. Ka treeningul ei lähe me ilma igasuguse ettevalmistuseta 100 kilogrammist kangi rebima. Miks siis töökohal arvatakse, et pealiskaudsest soovitusest: „Tõsta sirge seljaga!“ piisab? Kui paneme üles hirmutavaid pilte sellest, kuidas kumera seljaga tõstmisel selg puruks läheb, siis võime tekitada liigutushirmu, mis võib kroonilist alaseljavalu hoopis alal hoida.

Mõistlikud soovitused töötajale

  1. Kas seda raskust teisaldatakse käsitsi? Kui ei, kasuta abivahendit ning unusta ära vabandus, et abivahendi kasutamise jaoks on liiga kiire.
  2. Kas saad raskuse käsitsi teisaldamisega üksi hakkama? Kui ei, siis kutsu kolleeg appi ja lepi temaga kokku, kuidas koostööd teete!
  3. Kas su keha on pingutuseks valmis? Tee soojenduseks sama liigutust, mida hakkad tegema, ainult ilma raskuseta või väiksema raskusega.
  4. Kas su asend on mugav (piisavalt ruumi, jalad kindlalt toetatud, korralik haare)?
  5. Kas saad hoida raskust keha lähedal?  
  6. Kas kasutad selga mitmekesiselt? Üks variant lisaks sirge selja ning kumera seljaga tõstmisele on näiteks tõstmine, toetades vastaskätt reiele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mõõdukas koguses raskuste teisaldamine ei tee kellelegi liiga. Pideva ja ülemäärase pingutuse korral tasub aga hoolikalt läbi mõelda kogu tööprotsess, hinnata ja maandada riskitegureid ning võimalusel kasutada abivahendeid. Töötaja tervisele on oluline võimalus vajadusel töötempot muuta ning piisavalt puhata, taastuda ja end töö jaoks tugevaks treenida. Loe ka artiklit „Raskusi teisalda targalt“.
 
Päise foto: Calle Macarone, unsplash.com