Kõndimine töötab!

Kuidas vähendada istumisaega ja suurendada aktiivset aega tööpäevas?

Üheks mooduseks on “ideaalseks” liikumiseks nimetatud kõndimine, mis sobib peaaegu kõigile, ei vaja erioskusi ega varustust.

Alustada võiks sellest, et tulla jala (või muul moel aktiivselt) tööle ja minna pärast ka koju.

  • Kõnni kodust, pargi kaugemale või tule ühistranspordist varem maha;
  • tempokas 10-minutiline kõnd tööle ja pärast koju = 100 minutit nädalas = 2/3 soovituslikust liikumisretseptist (150 minutit mõõdukas tempos liikumist nädalas).
  • otsi välja sobivad marsruudid, nende pikkus ja kõndimiseks kuluv aeg;
  • kasuta sammulugejat või aktiivsusmonitori, et teada saada, kas teed päevas 10 000 sammu;
  • jäta tööjalatsid tööle ja kõnni mugavate (spordi)jalatsitega;
  • kutsu kolleeg kõndima, tehke võistlusi või koguge koos samme ja kilomeetreid.

Lisaks tööle ja koju kõndimisele tuleks mõelda, kuidas liikumist töökohtadel süsteemselt toetada. Walking Works ehk Kõndimine Töötab on töökohtadele mõeldud ja töötajate endi juhitud programm, et toetada kõndimist tööle ja koju ning ka tööpäeva ajal. 

Kuidas elavdada koosolekuid ning toetada töötajate loovust?

Kõnnikoosolek ehk WaM (Walking Meeting) on moodus töökoha liikumisvõimaluste suurendamiseks. Jalutades või muul moel kehaliselt aktiivne olles tulevad väga head mõtted, lisaks suurendab see töötajate kehalist aktiivsust. Sageli ütlevad töötajad, et seda pole suure seltskonnaga võimalik teha. Miks mitte alustada siis 4-5 inimesega kõnnikoosolekute tegemisest?

Et kõnnikoosolek õnnestuks, võiks kinni pidada järgnevatest põhimõtetest:

  • leppige kokku kohtumise aeg ja koht;
  • pange paika koosoleku teemad;
  • jalga mugavad jalatsid, vajadusel võtke kaasa vett;
  • jagage ülesanded (ajajälgija, teejuht, protokollija);
  • kõndige mööda sobivat enne paika pandud marsruuti (osades töökohtades on juba olemas terviserajad, aga kindlasti pakub ka õues jalutamine värskendavat vaheldust);
  • kõndige vähemalt 30 minutit (kõigile vastuvõetavas tempos):
  • pärast kõndi istuge maha, tehke kokkuvõte ja tegelege paberitöö vm ülesannetega, mida kõndimise ajal ei saanud teha.

Millised on sinu töökoha trepid? Kas töötajad kasutavad neid?

Trepid on töökohtades sageli kasutamata ressurss. Treppe ei kasutata, kui neid on raske leida, seal on hämar ja kõle. Kahjuks on probleemiks ka töötajate harjumus pidevalt liftiga sõita (isegi esimeselt korruselt teisele). 

Kuidas siis trepid elama panna ja nende kasutamist soodustada?

  • Juhtkond algusest peale teemaga kursis ning näitab eeskuju;
  • töötajad on kaasatud ja saavad osaleda lahenduste väljatöötamises;
  • töötajate vajadused ja töökoha võimalused on hinnatud;
  • välja on töötatud treppide "promomise" plaan, sh avaüritus;
  • treppidel on tagatud elementaarsed ohutusnõuded (korralik valgustus, libisemisvastased meetmed, käsipuu jm);
  • strateegilistes kohtades (liftiustel, välisustel ja treppide juures) paiknevad sildid (ka jalajäljed ja nooled), mis kutsuvad treppe kasutama (mida suuremad, seda paremad);
  • trepid on "atraktiivsed": tekst trepiastmetele, pildid seintele, erinevad lood töötajatest, võimalusel töötajatele meelepärane muusika. Kõik need võrdlemisi lihtsad ja odavad meetmed suurendavad töötajate kehalist aktiivsust.

Näide tervisliku trepi tööplaanist:

Fakte treppidel kõnni kohta:

  • intensiivne kehaline tegevus (kulutab minutis rohkem kaloreid kui sörkjooks);
  • 20 trepiastet (1 korrusevahe) päevas ennetab aastas ligi 2.7 kg juurdevõtmist;
  • 80 trepiastet (4 korrusevahet) päevas vähendab insuldiriski 33%;
  • treenib hästi sääre-, reie- ja tuharalihaseid;
  • ei vaja spetsiaalset varustust ega oskusi;
  • kiirem kui lift.