Arvutihiirtest tõenduspõhiselt
Arvutitöös kasutatakse hiirt kohati rohkemgi kui klaviatuuri. Kui lahutada arvutihiire kasutamise asend algkomponentideks, nagu füsioterapeudid enamasti teevad, näeme, et enamasti kasutatakse hiirt dominantse käega, see paikneb ühel pool ja kehast eemal, õlaliigeses on painutus-, väljapööramis- ja eemaldamisliigutus, küünarliigesest on käsi painutatud ning randmest sirutatud ja väikese sõrme poole kallutatud (peen nimetus on ulnaardeviatsioon), peopesa on pööratud alla (pronatsioonis). Lisaks saab hiireklahvile vajutamisega suurt vatti nimetissõrm.
Mis tekitab karpaalkanali sündroomi?
Ühelt poolt kostab väiteid, et selline asend võib pikaajaliselt tekitada ülajäsemele ülekoormust ning suurendada rõhku karpaalkanalis, mis omakorda võib viia selleni, et karpaalkanalis paiknev mediaannärv ei saa hästi tööd teha ning tulemuseks võib olla karpaalkanali sündroom. Teisalt teame, et karpaalkanali sündroomi tekkes mängivad olulisemat rolli kätega tööliigutustel rakendatav jõud (>11% tööajast), korduvad jõulised tööliigutused (>3 liigutust minutis), randmeliigese mitteneutraalsed asendid, vibratsioon (sh vibreerivad käsitööriistad), kõrgem vanus, ülekaal/ rasvumine ja naissugu. Koguni 1/3 riskist sõltub randme kujust ja erinevatest haigustest (rasvumine, diabeet, liigeshaigused ja kilpnäärme alatalitlus. Nagu ikka, on tegelikkus keerulisem kui sageli väidetakse ning pikaajaline arvutihiire kasutamine on karpaalkanali sündroomi tekkes suhteliselt väike tegur. Seega klaviatuuri ja arvutihiire kasutamine ei pruugi olla probleemi põhjuseks, küll aga võib olemasolevat probleemi süvendada.
Kas alternatiivse disainiga arvutihiired on paremad?
Tavahiire kasutamisest tulenevate probleemide vältimiseks on välja mõeldud erinevaid alternatiivse disainiga arvutihiired, näiteks vertikaalne, biotagasisidega jne. Radwan jt võtsid kokku 17 teadusartiklit, mis sel teemal on kirjutatud, ning leidsid, et alternatiivse disainiga hiired võivad ebamugavustunnet küll vähendada, kuid enamasti ei meeldi töötajatele uue töövahendiga harjumise ajakulu. Oluline on ka töötajaid nõustada, miks ja kuidas alternatiivse disainiga arvutihiirt kasutada. Seega olgugi, et nn alternatiivse disainiga hiired võivad olla paremad, taandub kõik igale individuaalsele töötajale – sellele, kuidas tema hiirt hoiab (nt kui pinges käsi on) ja tema subjektiivsele mugavustundele.
Kui mõtleme sümptomiteta töötajate peale, siis nende puhul ei pruugi alternatiivsete arvutihiirte kasutuselevõtt olla mõttekas. Kui aga ülajäseme probleem on juba tekkinud, tuleks alternatiivse arvutihiire valikul analüüsida, millises liigeses (randme-, küünar- või õlaliigeses) ning millistes liigutussuundades probleem ja valu esinevad.
Pikaajalisel arvutihiire kasutamisel tekkiva lihasvalu puhul pakub biotagasisidega hiir puhkepause, õlaliigese pitsumissündroomi või rotaatormansetilihaste probleemi korral võib rullikuga (roller-bar) arvutihiir pakkuda neutraalsemat õlaliigese asendit ning vähendada õla väljapööramisliigutust. Kui probleemiks on korduv randme sirutusliigutus, võib hoopis vertikaalne hiir olla hea variant. Mis aga puutub karpaalkanali sündroomiga töötajatesse, kelle puhul tahaks survet karpaalkanalile vähendada, siis pole vertikaalsel hiirel ega teistel “ergonoomilistel" lahendustel eelist tavahiire ees.
Mida siis järeldada?
Ergonoomiline toode ei pruugi olla alati parem. Väga palju sõltub iga töötaja mugavustundest ja terviseprobleemist. Tuleks valida enda jaoks mugav ja paraja suurusega töövahend, mis tagab head tööasendid. Ära ei maksa unustada, et heast töövahendist tulenev kasu on maksimaalne siis, kui tervise ja töövõime alustega on kõik korras. Töövõimet mõjutab mitmekesine liikumine töökohal (sage asendivahetus!) ja vabal ajal, taastumine (sh uni!), toitumine, psühhosotsiaalsed tegurid, laiem tervisetaust jne.
Foto: Howard Bouchevereau – Unsplash