Kolm näidet: kuidas töökohal treeningprogrammi disainida?

Hiina

"Liiguta!" on treeningprogramm Hiina kontoritöötajatele. 10-minutilist Qigongi harjutuskava, mille töötas välja Qigongi meister, tehti video järgi 2 korda päevas (kell 10:50 ja 15:50) 12 nädala jooksul.

Mis oli sekkumise juures hästi tehtud? Kaasati töötajaid ja juhtkonda, kampaania elluviimiseks loodi 4-liikmeline komitee ning eraldi veebileht, ettevõtte enda töötajad (ehk tuttavad näod) tegid videotes harjutusi ning näitasid neid töökohal ette, kampaaniale loodi brändingu- ja kommunikatsioonistrateegia, lähtuti käitumise muutmise põhimõtetest, treening oli tööaja sees ning protsessi hinnati RE-AIM instrumendiga.
Tulemus? Digitaalne Qigongi treening töökohal oli edukas, suurendas teadlikkust liikumise olulisuse osas, jõudis paljude töötajateni ning ka osalejate määr oli hea. Nagu eeldada võib, suurenes kehalise aktiivsuse tase, tööviljakus ei vähenenud ning sekkumine oli vastuvõetav nii töötajatele kui vahetutele juhtidele. Hästi sobis ka kaasav lähenemine, kuigi sekkumise pikaajalisi tulemusi me ei tea.

Jaapan

Jaapanis viidi läbi treeningprogramm tootmistöölistele, nad suunati kas füsioterapeudi juhitud personaaltreeningule või kontrollgruppi. Osalejad said kummilindid, sammulugejad ning harjutusi ja tervisedendust kajastava infovoldiku. Individuaalsed treeningud ning tervisedenduse grupiloengud toimusid 6 kuu jooksul töökohal, kuid töötajate vabast ajast. 20-minutilise kohtumise jooksul seati eesmärke, kirjutati välja liikumisretsept jpm.

Mis oli sekkumise juures hästi tehtud? Individuaalne lähenemine ja tõenduspõhise liikumisretsepti meetodi kasutamine.
Tulemus? Individualiseeritud ja füsioterapeudi juhitud töökoha treeningprogramm on tõhus töötaja kehalise töövõime parandamisel.

Saksamaa

Volkswagenis võeti aga sihtrühmaks metaboolse sündroomiga töötajad. Metaboolne sündroom ehk ainevahetussündroom pole pelgalt haigus, mis suurendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, vaid sellega seostatakse töökohal tootlikkuse vähenemist, suuremat hulka haiguspäevi ning seetõttu ka suurenenud kulusid tervishoiusüsteemile ja tööandjale. Töötajad suunati 6-kuulisse treeningrühma või kontrollgruppi. Treeningrühmas osalejad said individuaalseid liikumissoovitusi nii näost-näkku kohtumisel kui nutitelefoni rakenduse kaudu. Eesmärgiks liikuda iganädalaselt vähemalt 150 minutit. 

Mis oli sekkumise juures hästi tehtud? Sekkumine suunati töötajatele, kellel terviseprobleem juba päris tõsine ning sekkumisest kõige rohkem võita. Neid toetati ka tehnoloogiliste abivahendite ning regulaarse suhtlusega, mistõttu osalejad pidasid treeningkavast kinni. 
Tulemus? 6-kuuline treeningprogramm vähendas osalejate ainevahetussündroomi sümptomite tõsidust: vähenesid kehakaal ja keha rasvaprotsent ning paranes töövõime. See pole ainus uuring, mis sellise tulemuse saab: kokku 33 teadusuuringut hõlmanud süsteemse ülevaateartikli ja metaanalüüsi põhjal võib väita, et treeningprogrammid töökohal vähendavad kehamassi ja vööümbermõõtu.

Kust ise töökoha treeningprogrammi disainimisega alustada?