Südamehaigus ja tööle naasmine

Südamehaigusega (täpsemalt südame isheemiatõvega) kaasnevad probleemid võivad inimese mitmeks kuuks töölt eemale viia. Levinumad on näiteks pärast südameinfarkti, šunteerimist vm operatsioone pikalt haiguslehel viibimine. 

Lisaks vähenenud koormustaluvusele (ei jaksa trepist kõndida ega pikemaid vahemaid läbida, kiiresti tekib hingeldus ja väsimus) võivad tööle naasmist takistada ka vaimse tervise probleemid (depressioon, ärevus jne).

Mis aitab kiiremini tööle naasta?

Hegewald jt uurisid, mis aitab südamehaigusega inimestel kiiremini tööle naasta. Südamehaigete taastusravi, sh kehaline treening ning nõustamine kiirendavad tööle naasmist esimese 6 kuu jooksul pärast südameinfarkti, kuid pärast seda neil erilist mõju tööle naasmisele pole. Parim lahendus on kombineeritud lähenemine ehk nõustamine koos kehalise treeninguga. See võib kiirendada tööle naasmist koguni 1 kuu võrra

Kahjuks ei leitud ühtegi uuringut, kus oleks tööd kohandatud, näiteks vähendatud töötunde või tööülesandeid, et muuta tööle naasmine kergemaks. Selline lähenemine võimaldaks töötajal järk-järgult vastavalt enesetundele töökoormust tõsta. Põhjalik ülevaade tööle naasmisest on siin.

Mille osas on tõendeid veel vähe, kuid samas katsetada võiks? 

Esiteks tuleks tõsta inimese teadlikkust südamehaiguse osas ning tegeleda tema hirmude ja depressiooniga, siis on suurem tõenäosus, et töötaja tuleb rutem tagasi. Ühtlasi tuleks tõsta kolleegide teadlikkust ning maandada nende hirme, mis paratamatult tekivad, kui kolleegil on olnud tõsine terviseprobleem. Ainult treeningprogrammis osalemine tööle naasmist samuti ei kiirenda.

Probleemiks on see, et südamehaigete taastusravis uuritakse küll nende tervisenäitajate paranemist, kuid unustatakse tööle naasmine kui tööealiste jaoks ülioluline elukvaliteedi näitaja. Mistõttu ongi andmeid vähe ning nende kvaliteet kõigub.

Andmete vähesus ei tähenda, et teemaga üldse tegelda ei tuleks. Vältida tuleks äärmuslikke lahendusi (kui just selleks mõjuvat põhjust pole): töötamisest loobumist või täpselt sama, infarktieelse koormusega jätkamist. Lähtuda tuleb sellest, milliseid tööülesandeid töötaja alguses suudab teha ning tervishoiutöötajate jm spetsialistidega nõu pidades tasapisi koormust tõsta.