Tähelepanu! Mida peaks teadma kehalise aktiivsuse paradoksist?

Üha rohkem räägitakse vajadusest eristada vaba aja kehalist aktiivsust ning tööaja kehalist aktiivsust, sest nende toime võib olla erinev: vaba aja kehaline aktiivsus koosneb dünaamilistest kõrgema intensiivsuse ja lühema kestusega tegevustest ning on tervisele ülikasulik, tööaja kehaline aktiivsus on aga madalama intensiivsusega, koosneb pikema kestusega staatilisematest ja sunnitumatest tegevustest ning võib olla tervisele hoopis kahjulikSeda nähtust nimetatakse kehalise aktiivsuse paradoksiks ning hädasti on vaja eristada erinevat tüüpi kehaline aktiivsus (vaba aeg ja töö) ka liikumissoovitustes. Kokkuvõtet 2022. aasta hetkeseisust kehalise aktiivsuse terviseparadoksi uurimises saab lugeda siit.

Holtermann jt (2021) leidsid, et vaba aja kehalise aktiivsuse kõrgem tase on seotud vähenenud südame-veresoonkonna haiguste riski ja suremusega. Seevastu tööaja kehalise aktiivsuse kõrgem tase on seotud suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riski ja suremusega.

Allikas: Holtermann jt 2021

Insult ja kehalise aktiivsuse paradoks

Mida saad ise insuldi ennetamiseks ära teha? Hoia vererõhk, kolesteroolitase ja kehakaal normis, ära suitseta ega liialda alkoholiga; söö puu- ja köögivilja, kala ja kiudainerikast toitu ning liigu palju.
Millised on aga tööga seotud tegurid, mis insuldiriski tõstavad? Peamiselt on leitud, et riskiteguriteks on raske füüsiline töö, pikad töötunnid, öötöö, tööstress, diskrimineerimine ja ametialane autojuhtimine.

Jäi midagi vastuolulist silma? Just nimelt, vaba aja kehaline aktiivsus kaitseb insuldi eest, samas raske füüsiline töö suurendab insuldiriski. Jällegi näeme kehalise aktiivsuse paradoksi. Arvatakse, et see tuleneb vaba aja ja tööaja kehalise aktiivsuse erinevusest: tööajal on töötajal vähe kontrolli tööülesannete üle ning vähe võimalusi puhkuseks ja taastumiseks, mistõttu väsimus kuhjub. Lisaks on intensiivse füüsilise töö puhul põletikuvastus pikaajaline ning vererõhk ja pulss pikaajaliselt kõrgemad, mis omakorda kahjustab veresooni.

Kuna naistel on südame-veresoonkonna haigusi tunduvalt vähem uuritud ning ka nende sümptomid erinevad meeste omadest, võtsid Hall jt just naiste insuldiriski ja kehalise aktiivsuse seosed fookusesse. Nad uurisid USA-s rohkem kui 31 000 naist ning leidsid, et kõrge intensiivsusega füüsiline töö ning töö seistes suurendavad naiste insuldiriski, samas kui vaba aja kehaline aktiivsus vähendab insuldiriski.

Kopsuvähk ja kehalise aktiivsuse paradoks

Sarnane paradoks tuleb välja ka kopsuvähi puhul: lisaks suitsetamisele ning kokkupuutele kantserogeenidega (asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid) tõstavad kopsuvähiriski ka istuv eluviis ja vähene kehaline aktiivsus. Ja ometi leiti, et raske füüsiline töö tõstab meestel kopsuvähiriski ning kõige madalam kopuvähirisk on kerget füüsilist tööd tegevatel meestelÜks paljudest põhjustest võib olla asjaolu, et raske füüsilise töö tegijatel on suurem tõenäosus puutuda töökohal kokku kantserogeenidega.

Miks pole tööaja kehaline aktiivsus sama, mis vaba aja kehaline aktiivsus?

Vastuolu selgitamiseks võibki välja tuua 6 põhjust, miks tööaja kehaline aktiivsus pole võrdne vaba aja kehalise aktiivsusega:

  1. Tööaja kehaline aktiivsus on liiga madala intensiivsuse või liiga pika kestusega, et parandada südametervist. 
  2. Tööaja kehaline aktiivsus tõstab ööpäeva keskmist (24 tunni) pulssi, mis on südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. 
  3. Tööaja kehaline aktiivsus (sh intensiivne raskuste käsitsi teisaldamine või staatilised tööasendid) tõstab 24 tunni pulssi.
  4. Tööaja kehalise aktiivsuse puhul pole piisavalt taastumisaega.
  5. Töötajal on vähe kontrolli tööaja kehalise aktiivsuse üle.
  6. Tööaja kehaline aktiivsus tõstab põletikutaset.

Millised mehhanismid selle taga võivad olla, saad uurida pildilt.

Allikas: Holtermann jt 2018

Kindlasti ei tohiks keegi teha siit järeldust, et liikumine on ohtlik, küll aga peame pöörama rohkem tähelepanu sellele, et raske füüsilise töö tervisemõjusid paremini mõista ning töötajaid kaitsta.

Mida saavad tööandja ja töötaja teha?

  • Tööülesanded ei tohi olla töötaja jaoks liiga rasked (üksnes silmaga hindamine ei aita, kasutada tuleks mõnda hindamisinstrumenti, näiteks raskuste käsitsi teisaldamise hindamiseks mõeldud RAMP-i).
  • Rasket füüsilist tööd tegevale naisele ja mehele peab võimaldama tööajal lisapuhkepause
  • Tuleks mõelda tööülesannete vahelduvuse suurendamisele, et töötajal oleks ka vähem füüsilist koormust nõudvaid ülesandeid.
  • Kasutada raskemate töölõikude automatiseerimist või tehniliste abivahendite kasutuselevõttu.
  • Vabal ajal on ülioluline piisavalt liikuda, sellel on töötaja tervisele kaitsev toime. Täpsemalt loe töötaja liikumisretsepti kohta siit.