Treeni nagu tuletõrjuja!

Tuletõrjuja või laiemalt päästja töö on füüsiliselt tõeliselt raske. Päästja kutsestandardis on kirjeldatud erinevaid tegureid, millega tuleb arvestada: ööpäevaringsed valvevahetused, töö nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest, sageli ekstreemsetes oludes (kõrge temperatuur, hingamiskõlbmatu keskkond, kitsad olud, töötamine kõrgustes ja sügavustes jm); kokkupuude erinevate füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste (põlemisgaasid, elekter, ohtlikud ained, vesi, veri jm) ning psühhosotsiaalsete (valmisolek tegeleda psüühikat traumeerivate olukordadega) ohuteguritega. 

Mis puudutab kehalist ettevalmistust päästja tööks, siis tuleb vastata tervise- ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Katsed koosnevad järgmistest harjutustest: kükid 45 kg kangiga, istessetõus, 45 kg kangi surumine rinnalt, 2700 m jooks, rippes kätekõverdused.

Erinevate uuringute kohaselt on tuletõrjujate seas suureks probleemiks ülekaal ja rasvumine ning vähene treenitus. Ka Eestis pole olukord kiita: 64% meessoost päästeteenistujail on vööümbermõõt >102 cm, mis on südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Peamiselt kaevatakse alaselja- ja õlavöötmepiirkonna probleeme. 

Päästetöö nõuab lihasjõudu ja –võimsust, lihasvastupidavust ning aeroobset/anaeroobset vastupidavust. Ebapiisav füüsiline vorm vähendab töövõimet ning suurendab ülekoormusvigastuste tekkeriski. Seevastu hea füüsiline vorm vähendab vigastuste ja haigestumiste riski, töölt puudumisi, suurendab tööviljakust ning töövõimet. 

Hollerbach jt (2019) otsustasid uurida, kuidas mõjutab tuletõrjujate töövõimet 10-nädalane kõrge intensiivsusega funktsionaalne treening (high-intensity functional training – HIFT) nimetusega TF20 (The First Twenty Tactical High Performance Program). Vaata tutvustavat videot.

TF20 on innovaatiline online treeningprogramm, mille on välja töötanud tuletõrjujad tuletõrjujatele. Treeningutel kasutatakse päriselus vajaminevaid liigutusi. Online platvorm võimaldab oma arengut igapäevaselt jälgida. Lisaks treeningvideotele saab seal ka toitumispäevikut pidada, stressitaluvust tõsta ning laiemalt terviseteemadel lugeda. 

Treeningutel kombineeriti aeroobset treeningut (jooks, sõudmine, hüppamine), keharaskusega jõutreeningut (kükid, kätekõverdused, käärkükid) ning raskustega jõutreeningut (kükid, käärkükid, surumised) jõusaalis või töökohal (treening tuletõrjumisvarustusega). 

Allikas: Hollerbach jt 2019

TF20 treeningprogrammi järginud grupp sooritas 75% ettenähtud treeningutest ning nende tervisenäitajad olid paremad kui tavatreeninguid järginud grupil. Raske füüsilise töö tegijat tuleb käsitleda kui sportlast ning pakkuda talle ka vastavat ettevalmistust.