Ergonoomikakongressi II päev: koduteenused, alaseljavalu ja vanemaealine töötaja

Tervishoiuteenus kodukeskkonnas

Johanna Persson Lundi ülikoolist rääkis tervishoiuteenuse osutamisest kodus, mille puhul on ühele tegemist töökohaga ja teisele koduga. Ehk ühest küljest peaks see olema töötajale ohutu ja mugav, teisalt peab see jääma teise inimese koduks (st mitte muutuma sarnaseks haiglaga). Üldiselt on ruumi vähe, pole korralikku tööpinda, raskem täita hügieeninõudeid jne. Kuidas saaks sellesse keskkonda innovatsiooni tuua? Võttes arvesse kodukeskkonnas ettetulevaid probleeme, tuldi ideeloome käigus välja koguni 48 lahendusega, mh kõigi teenuse osutamiseks vajalike asjade hoiustamise kapiga, jalatoega, mida saab kasutada haavade sidumiseks, valgustiga, mille töötaja saab ümber käe põimida jne. Igal juhul saab disainmõtlemist kasutades tekitada palju ideid, kuidas koduteenuseid mugavamates tingimustes osutada. Kui palju Eestis sellele mõeldakse, kui mugav ja tervislik on töötaja jaoks koduteenuseid osutada?

Mis põhjustab tööga seotud alaseljavalu?

Matthias Jägeri sõnul tuleks vältida liiga kõrge intensiivsusega füüsilist tööd ja selle tegemist pikaajaliselt. Rolf Ellegast leidis aga huvitava U-kujulise seose töökoormuse ja seljaprobleemide vahel ehk rohkem probleeme on neil, kellel on väike kehaline koormus või suur koormus, keskmise koormusega töötajad on kõige tervemad. Jay Kapelluschi sõnul on kõige keerulisem aru saada, kuidas töökoormus seljavalu mõjutab, sest tegemist on väga sageli esineva terviseprobleemiga, seda mõjutab mh kultuur, tööseadusandlus, töövälised tegevused jne. Ehk me võime töökeskkonnas kõike väga täpselt uurida, aga sealt väljaspool on tume maa. Allard van der Beek käsitles alaseljavalu ennetamist: teaduskirjandusest tuleb selgelt välja, et üksnes tõstmistehnikate õpetamine EI aita alaseljavalu ennetada ning ka sirge ja painutatud seljaga tõstmisel pole suuremat vahet, oluline on hoida raskust keha lähedal (vähendada horisontaalset kaugust). Tegelikult me siiski ei tea, mis alaseljavalu põhjustab. William Marras tõi välja statistika, kuidas inimestel on üha rohkem valus, samas opioidide ja MRI-de tegemine on kasvanud mitusada protsenti. Probleem ongi selles, et alaseljavalu puhul kombineeruvad füüsilised, psühhosotsiaalsed, organisatsioonilised ja individuaalsed tegurid, seega ka teadust tuleks teha teistmoodi, valdkondadeüleselt. Sekkumised ei saa olla üksnes kehalisele töökoormusele suunatud. Mõeldes varasemale, siis tegemist on kompleksse probleemiga, kus EI kehti lineaarne seos: vähenda füüsilist koormust, seljavalu kaob. Kokkuvõttes ei oska me hetkel veel öelda, mis põhjustab tööga seotud alaseljavalu. 

Vanemaealine töötaja ja füüsiline töö 

Andreas Holtermanni sõnul võib raske füüsiline töö viia lihas-luukonna vaevuse või südame-veresoonkonna probleemideni. Kuna need terviseprobleemid takistavad raske füüsilise töö tegemist rohkem kui näiteks istuva töö tegemist, on suurem tõenäosus, et füüsilise töö tegija töövõime langeb ning ta ei saa enam tööülesannetega hakkama. Tegemist on n-ö topeltkoormusega: terviseprobleem + suutmatus tööülesandeid täita. Miks on see vanemaealise töötaja jaoks eriti oluline? Vananemisega väheneb kehaline võimekus iga-aastaselt (lihasjõud väheneb aastas 1-2% alates 30. eluaastast), mistõttu töötatakse lähemal oma maksimaalsele võimekusele. Kõige halvem kombinatsioon on madal südame-veresoonkonna treenitus ja raske füüsiline töö, mis viib suurema tõenäosusega töövõime languseni. Emil Sundstrup esitles huvitavat statistikat, mille kohaselt teeb Taanis 39% töötajatest füüsilist tööd. Me kipume seda numbrit alahindama, sest väga populaarne on rääkida istuva tööga seotud teemadel. Mida kauem on inimene teinud rasket füüsilist tööd, seda suurem tõenäosus on töövõimelanguse tekkeks. Seega kui me tahame vanemaealist töötajat kauem tööl hoida, tuleb seda arvesse võtta ning vähendada näiteks füüsilist töökoormust ja/või tegeleda ümberõppega. 

#IEA2018Florence